Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
Teosed
Loe lisaks:
Tuglas "Popi ja Huhuu"
http://www.litterature-estonienne.com/tuglaspopiest.html
Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
- 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").
- 1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming.
- 1925–1971: psühholoogilise realismi periood. Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.
Teosed
- "Siil" (1901),
- "Hunt" (1903),
- "Hingemaa" (1906)
- "Meri" (1908)
- "Kahekesi" (1908)
- "Õhtu taevas" (1913)
- "Popi ja Huhuu" (1914)
- "Felix Ormusson" (1915)
- "Saatus" (1917)
- "Raskuse vaim" (1920)
- "Hingede rändamine" (1925)
- "Väike Illimar" (1937)
Loe lisaks:
Tuglas "Popi ja Huhuu"
http://www.litterature-estonienne.com/tuglaspopiest.html